5 tegevust, mis teismelist vihastavad:

Mis ajab ühte keskmist teismelist kõige enam marru? Viha ja trots on ainult kaitsereaktsioon.

1. Kriitika
   
   Keegi meist pole suuteline kriitilises keskkonnas kaua rahulik ja positiivne olema.
   Lapse pidev kritiseerimine tekitab temas ebaõnnestuja tunde. Lapsevanema sõnad
   mõjutavad tohutult teismelise enesekindlust. Su laps tundub ükskõikne ja üleolev,
   aga sisemuses on ta õrn. Ära ütle oma teismelisele midagi, mille kuulmine sulle
   endale haiget teeks. Teismelised omavahel on juba piisavalt õelad.
   
   
2. Soovimatud nõuanded
   
   Soovimatud nõuanded ajavad kõiki närvi, mitte ainult teismelisi. Eriti, kui need
   tehakse käskival moel: „Sa pead seda tegema…”. Teismelised veedavad suure osa
   oma elust kuulates endast vanemate inimeste käske ja soove. Need jätavad noorele
   mulje, et tal endal puudub iseseisev mõtlemisoskus. Pole ka ime, et see neid
   vihaseks ajab ja neis umbusaldust tekitab.
   
   
3. Võrdlemine
   
   Kas on üldse keegi, kes naudib olukorda, kus teda negatiivses võtmes kellegi teisega
   kõrvutatakse? Kui sa oma lapsele iga kord, kui ta halva hinde saab, mõne
   priimuslapse nime ette viskad, solvad sa teda südamepõhjani. Samuti kipuvad
   täiskasvanud ise olukordades, kus laps kasutab võrdlust, lapse peale vihastama.
   Lapse hindeid ja sooritusi võrreldakse teiste lastega pidevalt, aga see, kui teised
   lapsed kauem õues võivad olla, täiskasvanule ei loe. Teismelise viha sellises
   olukorras on igati põhjendatud. Võrdlemine mitte ei lõhu ainult sinu ja teismelise
   omavahelisi suhteid, vaid ka teismelise suhteid võrreldatavatega.
   
   
4. Ohvri mängmine
   
   Lapsed ei sünni juhendiga ja keegi pole öelnud, et lapsevanem olla on kerge.
   Ometigi, ükski endast ja oma lastest lugupidav lapsevanem ei peaks teiste ees oma
   lapse käitumist arvustama ei kodus ega kodust väljaspool. Enesehaletsus ja lapse
   käitumise ohvri mängimine vähendab lapsevanema autoriteeti ja tekitab negatiivset
   õhkkonda. Lapsevanemad, kes oma lapsi klatšivad, võivad arvestada, et ka nende
   lapsed neist endast seljataga halvasti räägivad.
   
   
5. Enese liigne tähtsustamine
   
   „Kui ma olin sinu ealine, siis…” Sellised laused annavad teismelisele selgelt mõista,
   et neilt oodatakse, et nad oleksid rohkem oma vanemate, mitte iseenda moodi.
   Lapsed peavad leidma endas isikupära ja erilisuse. Ajad on teised, sinu jutud
   kadunud noorusest on igavad.
   
   
   Alllikas: PsychologyToday